Jagoda taimne pasteet

Mulle väga meeldivad „määrded” võileivale, ja kõige rohkem sellised, mida saab leiva asemel kasutada ka salatite mitmekesistamiseks, mida armastan veelgi enam. Nende iseseisev valmistamine kodus on aga sageli paras väljakutse. Mu põnnid ei mõista, et maitseva pasteedi valmimiseks on vaja nii aega kui ka südant. Pealegi on täiusliku taimse pasteedi loomine omaette katsumus – eriti pärast pikki lihasöömise aastaid, mis teeb uutele maitsetele probleemideta ülemineku märksa keerulisemaks.

Viimasel ajal valitsevad mu köögis kergesti seeditavad road. Minu pakutud taimne pasteet suudab edukalt võistelda tüüpiliste lihapasteetidega. Lisaks korralikule valgukogusele annab see palju rohkem kiudaineid, fütotoitaineid ning on kergesti omastatav. Pealegi kasutan taimse pasteedi valmistamisel rohkesti maitseaineid, tänu millele pole tal mitte üksnes õige maitse, vaid ka hulgaliselt tervisele kasulikke komponente – arvukalt antioksüdante, vitamiine ja mikroelemente. Minu hinnangul ei võida liha seda võidujooksu kunagi.

Mu pasteedivõitluse viimane etapp on... küpsetamine. Mõni aeg tagasi otsustasin, et teen kodus kuumtöötlust madalatel temperatuuridel. Põhjuseks on eelkõige vitamiinide säilimine, rasvade oksüdeerumine ja valkude „põlemine”. Mida madalam temperatuur, seda parem, ning tegelikult on 70 kraadi enamiku toitude jaoks piisav, et saavutada soovitud maitse ja konsistents. Lisaks – mida kauem midagi tasasel tulel valmib, seda väiksem on oht, et roog kõrbeb, ja kui lapsed mind pidevalt pottide juurest ära kisuvad, on ohutu süüa teha võimalikult „kõrbemiskindlal” viisil.
Iroonilisel kombel olen singivormi omanik, mis on küll loodud lihasööjaid silmas pidades, kuid mina võtsin auasjaks kasutada seda taimetoidulistel eesmärkidel. Ahvatlev oli ka see, et singivormis saab massi temperatuuri kontrollida lausa laboritäpsusega. Seega... kutsun teid proovima taimse pasteedi retsepti.