Veinivalmistamine
Väga oluline etapp koduveini valmistamisel on pudelite korgistamine ja laagerdamine (joogi küpsemine). Veini bukett ja maitse ei sõltu üksnes läbiviidud kääritamisest, vaid suurel määral ka korkide kvaliteedist ning meetodist, mida kasutatakse pudelite sulgemiseks.
Eristatakse kahte tüüpi korke: looduslikud (täiskorgid, aglomeeritud, kihilised) ning sünteetilised korgid. Neid on eri kuju (silindrilised, koonilised) ja vormiga (nt seenekujulised ja dekoratiivsed korgid). Sünteetilised korgid on kohe kasutusvalmis, looduslikud korgid tuleb aga enne korgistamist korralikult ette valmistada.
Need sobivad kiiresti tarbitavate veinide korgistamiseks ega ole mõeldud pikaajaliseks laagerdamiseks. Selliste korkide kokkupuutepind pudelikaelaga on liiga väike, et tagada veini pikaajaline kaitse. Korkijat kasutada pole vaja – kork surutakse sisse käsitsi.
Kodustes tingimustes piisab, kui sellised korgid kasta umbes 5 minutiks kuuma vette või hoida kaane all aurava vee kohal. Nii muutuvad need steriliseerituks ja elastsemaks, mis hõlbustab pudelite korgistamist. Tuleb meeles pidada, et korke ei tohi liiga kaua „niisutada”, sest see võib neid kahjustada.
Ei vaja erilist ettevalmistust; neid võib desinfitseerida, valades üle kuuma veega või loputades kaalium metabisulfiidi lahusega. Sobivad eelkõige noortele veinidele. Sellised korgid on soovitatav välja vahetada kord kahe aasta jooksul.
1. Pudelite ettevalmistamine
Erinevate saastumiste vältimiseks tuleb pudelid enne korgistamist hoolikalt pesta pudeliharja ja nõudepesuvahendiga ning seejärel korralikult loputada. Kui soovime olla 100% kindlad puhtuses, võib steriliseerida, kuumutades vees temperatuuril 80⁰C umbes 10 minutit või loputades kaalium metabisulfiidi lahusega.
2. Pudelite täitmine
Pudeleid täites tuleb pöörata erilist tähelepanu sellele, et veini võimalikult vähe õhustataks. Selleks on abiks veini ülelaskmise (sifoon) voolik ja lehter. Samuti tuleb jätta u 4-5 cm tühja ruumi allpool pudelikaela serva.
3. Korgistamine
Koonilised korgid asetatakse pudelikaelale ja surutakse seejärel sisse käsitsi või korkija abil (valitud sobivast mudelist).
Silindrilised korgid – paigaldatakse pudelisse pärast vastavat ettevalmistust; vajalik on korkija kasutamine. Kui tuleb korgistada mitte rohkem kui 30 pudelit, piisab kõige lihtsamast hülsikujulisest käsikorkijast. Suurema koguse korral on kõige praktilisemad 2–3-hoovalised korkijad, mis nõuavad vähem jõudu ja võimaldavad samal ajal suurendada korgistamise kiirust.
Pärast korgistamist peaksid pudelid jääma üheks ööpäevaks püstisesse asendisse. See võimaldab korgil kohanduda pudelikaela siseseinaga. Seejärel tuleks pudelid asetada horisontaalselt, mis hoiab korgi kuivamast (vein „loputab” korki) ja tagab õige gaasivahetuse pudeli sisu ja ümbritseva keskkonna vahel. Kahe-kolme päeva pärast tuleks kontrollida, kas korgid ei leki. Lekke ilmnemisel tuleb kork uue vastu välja vahetada.
Korkija valimiseks tüüpiliste veinipudelite jaoks kasutatavate korkide juurde koostatud tabel ( * tähendab, et konkreetne korkija on mõeldud nimetatud tüüpi korkidele):
4. Dekoreerimine
Korgistamise protsessi lõpetab termokahanevate kapslite paigaldamine. Kapslite kokkutõmbamiseks pudelikaelal on mitu viisi. Selleks võib kasutada spetsiaalset seadet (professionaalset kahanemisseadet) või mõnda kodust meetodit:
- sukeldada pudelikael koos paigaldatud kapsliga kuuma veega anumasse (tähelepanu – keeva vee kasutamine võib kapslit kahjustada!);
- asetada pudelikaelad koos kapsliga näiteks veekeetjast tuleva aurujoa kohale;
- soojendada seisvat pudelit koos kapsliga fööniga kõikidest külgedest – kuni kapsel sobitub pudelikaelaga.
Värvilise kapsli kasutamine parandab pudeli väljanägemist ja kaitseb korki, tänu millele saab veini kauem laagerdada. Tasub samuti kasutada isekleepuvaid pudeleetikette, mis võimaldavad märkida veini tüübi, aastakäigu ja muud sellist kasulikku teavet.
VEINI SÄILITAMINE / LAAGERDAMINE
Tihedalt korgistatud ja teabetiketiga varustatud veinipudelid tuleks hoiustada kuivas ruumis, kus valguse ligipääs on piiratud ja temperatuur on 10-15°C.
Kõige parem on, kui pudelid laagerduvad selleks otstarbeks mõeldud riiulitel.
Iga veinitüüp vajab talle sobivaid tingimusi. Punased veinid laagerduvad kõige paremini temperatuuril 15–18°C, valged – 10–15°C ja roosad – 9–10°C. Kõige madalamat temperatuuri vajavad vahuveinid: 6–9°C. Veinikelderis peaks õhuniiskus olema optimaalselt 65–80%. Liiga madal niiskus põhjustab pudelikorkide kokkutõmbumist ja õhu pääsemist pudelisse. See muudab veini maitset ja võib selle isegi rikkuda. Liiga suur niiskus aga soodustab näiteks hallituse teket.
Säilitamise ajal toimuvad edasised muutused, mis moodustavad veini küpsemise protsessi.
